Mikser soovib USA tankide pikaajalist kohalolekut (3)

Ameerika Ühendriigid saadavad oktoobris Eestisse maaväe kompanii, mille relvastusse kuuluvad ka tankid, soomustransportöörid ja jalaväe lahingumasinad. Ratsaväe brigaadi 600 sõdurit vahetavad välja aprillis saabunud USA õhudessantväelased, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eile teatas USA kaitseministeerium Pentagon oma kodulehel, et Balti riikides paiknev õhudessantbrigaad asendatakse oktoobrikuus M-1 Abrams tankide, Stryker soomustransportööride ning Bradley jalaväe lahingumasinatega.

Alaliselt Texases paiknev Esimese ratsaväe diviisi esimese brigaadi 600 sõdurit jäävad liitlasvägede rotatsiooni käigus Baltimaadesse vähemalt aasta lõpuni.

Kaitseminister Sven Mikser (SDE) töötab enda sõnul selles suunas, et Eesti kaitsevõime lüngad, näiteks tankide või keskmaa õhutõrje näol, saaksid alaliselt NATO poolt täidetud.

"NATO sügisesel tippkohtumisel on kindlasti Eesti jaoks üks oluline asi see, et liitlasvägede paiknemine NATO piiririikides, sealhulgas siis Baltikumis ja Eestis saaks pikaajalisemalt garanteeritud. Selles suunas käib intensiivne läbirääkimine," lausus Mikser.

1921. aastal loodud ratsaväediviis on Ameerika sõjaväe üks kõrgemalt hinnatud väeosi, mille tankid on osalenud 20. sajandi kõigis suuremates sõjalistes konfliktides.

Diviisi sõdurid jagunevad kolme riigi sõjaväebaasidesse, et osaleda kohalikel õppustel. Kaasa toodava raskerelvastuse hulk ei ole veel kindel.

Eestis paigutatakse liitlasväed keskpolügoonile Tapale, mis on ka meie kaitsejõudude loodava soomusmanöövervõimakuse kodugarnisoniks.

Kaitseministri jaoks on ratsaväe saabumise poliitilisest sõnumist vahest olulisemgi Eesti ja USA vägede süvenev koostöö.

"Ka väljaspool deklareeritud õppusi viivad siin paiknevad liitlased läbi oma rutiinset tegevust, mis ei ole ainult kasarmus konutamine, vaid harjutamine, oma taseme hoidmine. Nad teevad seda koos Eesti üksustega," lisas Mikser.