Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(1) ja mida on muudetud nõukogu otsusega 2006/512/EÜ(2) (edaspidi mõlemad "komiteemenetluse otsus");

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldust nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsuse kohta, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (2006/512/EÜ)(3);

–   võttes arvesse kokkulepet Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ja mida on muudetud otsusega 2006/512/EÜ) rakendamise korra kohta(4);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku ja artiklit 202;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 290 ja 291;

–   võttes arvesse 8. mai 2008. aasta otsust institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ja mida on muudetud otsusega 2006/512/EÜ) rakendamise korra kohta(5);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0345/2008),

A.   arvestades, et õigusaktide kvaliteedi huvides ilmneb üha sagedamini vajadus delegeerida komisjonile õigus arendada õigusaktide mitteolemuslikke või tehnilisi osi ning kohandada õigusakte kiiresti, et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja majandusmuutusi; arvestades, et sellise volituste delegeerimise lihtsustamiseks tuleb seadusandjale anda institutsioonilised vahendid, et ta saaks nende volituste kasutamist kontrollida;

B.   arvestades, et siiani ei olnud liidu seadusandajal selliseks delegeerimiseks muud võimalust kui kasutada EÜ asutamislepingu artiklit 202; arvestades, et selle sätte kasutamine ei ole olnud rahuldav, sest see osutab komisjoni rakendusvolitustele ja nende suhtes kohaldatavale kontrollimenetlusele, mille üle nõukogu otsustab ühehäälselt pärast seda, kui ta on Euroopa Parlamendiga lihtsalt konsulteerinud; arvestades, et see kontrollimenetlus tugineb peaasjalikult liikmesriikide ametnikest koosnevate komiteede tegevusele ja parlament oli sellisest menetlusest kuni nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse (mida on muudetud otsusega 2006/512/EÜ) vastuvõtmiseni välja jäetud;

C.   arvestades, et komiteemenetluse otsuse artikli 2 lõikes 2 tuuakse sisse meetmed, mille raames nähakse kaasotsustamise korras ette vastuvõetud põhiõigusaktidega ette üldmeetmete vastuvõtmine, mille eesmärgiks on muuta kõnealuse akti vähemolulisi sätteid, sealhulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades; arvestades, et see on liidu seadusandja ülesanne teha iga õigusakti puhul eraldi kindlaks selle olulised osad, mida saab muuta ainult seadusandliku tavamenetluse korras;

D.   arvestades, et komiteemenetluse otsusega kohaldatakse niinimetatud kvaasiseadusandlikele meetmetele kontrolliga regulatiivmenetlust, mille puhul parlament osaleb täiel määral kontrolli teostamises selliste meetmete üle ning võib lükata tagasi komisjoni kavandatavad meetmed, mis väljuvad põhiaktis sätestatud rakendusvolituste raamidest, või eelnõu, mis ei vasta põhiakti eesmärgile või sisule või ei järgi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

E.   arvestades, et uus menetlus tagab demokraatliku kontrolli olemuselt kvaasiseadusandlike rakendusmeetmete üle, asetades mõlemad kaasseadusandjad – Euroopa Parlamendi ja nõukogu – võrdsesse olukorda ja kaotades seega ühe tõsisema demokraatia puuduse avaldumise aspekti liidus; arvestades, et komiteemenetluse otsus võimaldab delegeerida komisjonile enamiku õigusaktide tehnilistest aspektidest ja nende kohandamise, tagades seega, et seadusandja keskendub olulistele aspektidele ja ühenduse õigusaktide kvaliteedi parandamisele;

F.   arvestades, et kui rakendusmeetmetel on komiteemenetluse otsuse artikli 2 lõikes 2 kirjeldatud tunnusjooni, ei ole uus kontrolliga regulatiivmenetlus vabatahtlik, vaid kohustuslik;

G.   arvestades, et käimasolev õigustiku kohandamine komiteemenetluse otsusega ei ole veel lõpetatud, sest veel on jäänud õigusakte, milles nähakse ette rakendusmeetmed, millele tuleks kohaldada uut kontrolliga regulatiivmenetlust;

H.   arvestades, et komiteemenetluse otsuse artikli 2 lõikes 2 nimetatud tingimustele võivad vastata mitte ainult siiani kontrolliga regulatiivmenetluse raamesse jäävad rakendusmeetmed, vaid ka mõned korralduskomitee menetluse ja nõuandemenetluse kohaldamisalasse jäävad meetmed;

I.   arvestades, et Lissaboni lepinguga viiakse sisse õigusnormide hierarhia ja luuakse mõiste "delegeeritud õigusakt", s.t seadusandlik akt, millega komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad, mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi; arvestades, et Lissaboni lepingus käsitletakse ka rakendusakte uuel viisil ja sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kaasotsustamismenetlus kui menetlus, mille kohaselt võetakse vastu määrus, mis käsitleb rakendusaktide üle liikmesriikide poolt läbiviidava kontrolli mehhanisme;

J.   arvestades, et Lissaboni lepingu vastavate sätete kohaldamine tingib vajaduse institutsioonidevaheliste intensiivsete ja keerukate läbirääkimiste järele, ning arvestades, et järelikult tuleks praegune kohandamine lõpetada võimalikult kiiresti ja kindlasti enne Lissaboni lepingu jõustumist;

K.   arvestades, et juhul, kui Lissaboni leping jõustub, tuleb asuda uue ja keerukama kohandamise juurde, mis hõlmab õigustiku kohandamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 (õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine); arvestades, et ehkki delegeeritud õigusakti määratlus Lissaboni lepingus on sarnane komiteemenetluse otsuses sätestatud kvaasiseadusandlike meetmete mõistega, ei ole need kaks mõistet identsed ja mainitud kahes õigusaktis sätestatud menetluskorrad on täiesti erinevad; seetõttu ei saa käimasolevat kohandamist käsitleda kui selget pretsedenti tulevikuks;

L.   arvestades, et samal põhjusel ei saa käimaoleva kohandamise tulemusi iga õigusakti osas käsitleda kui pretsedenti tulevikuks;

M.   arvestades, et kasulik oleks, kui institutsioonid lepiksid omavahel kokku delegeeritud õigusaktide standardsõnastuse osas, mida komisjon korrapäraselt õigusakti eelnõudesse lisaks, ehkki seadusandjale jääks vabad käed selle muutmiseks; arvestades, et vajalik on asuda kaasotsustamismenetluse korras määruse vastuvõtmise juurde, millega sätestatakse rakendusaktide üle liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanismid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291,

1.   palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile EÜ asutamislepingu asjakohaste artiklite alusel õigusakti ettepanekud, millega viiakse lõpule komiteemenetlusega kohandamine; nõuab nende ettepanekute koostamisel institutsioonidevaheliste arutelude arvestamist ja et käsitletaks eelkõige käesolevas lisas loetletud õigusakte;

2.   palub komisjonil esitada asjakohased õigusakti ettepanekud ülejäänud ja eelkõige käesolevas lisas nimetatud õigusaktide kohandamiseks komiteemenetluse otsusega;

3.   palub, et komisjon esitaks juhul, kui käimasolevat kohandamismenetlust ei lõpetata enne Lissaboni lepingu jõustumist, asjakohased õigusakti ettepanekud, et kohandada õigusakte, mida ei ole selleks ajaks veel kohandatud, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 ettenähtud uue korraga;

4.   palub, et komisjon esitaks igal juhul pärast Lissaboni lepingu jõustumist kogu ühenduse õigustiku uue korraga kohandamiseks vajalikud asjakohased õigusakti ettepanekud;

5.   palub, et komisjon esitaks niipea kui võimalik õigusakti ettepaneku eelnõu eesmärgiga võtta vastu määrus, millega sätestatakse juba ette eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes, kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõikega 3;

6.   nõuab, et Euroopa Parlamendile antaks täiendavad vahendid kõigi komiteemenetluste jaoks mitte ainult käesoleval üleminekuajal, vaid ka Lissaboni lepingu võimaliku jõustumise ettevalmistamiseks, tagamaks, et iga kolme institutsiooni vaheline komiteemenetlus toimiks rahuldavalt;

7.   märgib, et esitatud nõudmised järgivad subsidiaarsuse põhimõtet ja kodanike põhiõigusi;

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja sellega kaasnev loetelu komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (2) ELT L 200, 22.7.2006, lk 11. (3) ELT C 255, 21.10.2006, lk 1. (4) ELT C 143, 10.6.2008, lk 1. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0189.

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

Euroopa Parlament palub komisjonil esitada vastavad õigusakti ettepanekud, et kohandada järelejäänud õigusakte nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, mida on muudetud otsusega 2006/512/EÜ, sealhulgas eelkõige:

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. aprilli 2000. aasta direktiiv 2000/15/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta(1);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2000. aasta direktiiv 2000/25/EÜ, põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu võetavate meetmete kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 74/150/EMÜ(2);

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta(3);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/43/EÜ, millega muudetakse direktiivi 92/23/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste rehvide ja nende paigaldamise kohta(4);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/46/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/53/EÜ, millega määratakse kindlaks loomasöötade ametliku kontrollimise põhimõtted, ning direktiive 70/524/EMÜ, 96/25/EÜ ja 1999/29/EÜ loomasöötade kohta(5);

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märts 2002. aasta otsus nr 676/2002/EÜ, Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus)(6);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2002. aasta direktiiv 2002/33/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 90/425/EMÜ ja 92/118/EMÜ loomsetele kõrvalsaadustele esitatavate tervishoiunõuete osas(7);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiiv 2004/3/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 70/156/EMÜ ja 80/1268/EMÜ N1-kategooria sõidukite süsinikdioksiidi heitmete ja kütusekulu osas(8);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/41/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid, mis käsitlevad teatavate inimtoiduks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise ja turuleviimise toiduhügieeni ning tervishoiunõudeid, ja muudetakse nõukogu direktiive 89/662/EMÜ ja 92/118/EMÜ ning nõukogu otsust 95/408/EÜ(9);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiiv 2005/33/EÜ, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega(10);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/64/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust, pidades silmas mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust, ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ(11);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/40/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ(12);

–   nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999(13);

-  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend(14).

(1) EÜT L 105, 3.5.2000, lk 34. (2) EÜT L 173, 12.7.2000, lk 1. (3) EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1. (4) EÜT L 211, 4.8.2001, lk 25. (5) EÜT L 234, 1.9.2001, lk 55. (6) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1. (7) EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14. (8) ELT L 49, 19.2.2004, lk 36. (9) ELT L 157, 30.4.2004, lk 33. (10) ELT L 191, 22.7.2005, lk 59. (11) ELT L 310, 25.11.2005, lk 10. (12) ELT L 161, 14.6.2006, lk 12. (13) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25. (14) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.