Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude kohta, eriti 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni petitsioonikomisjoni poolt Andaluusia, Valencia ja Madridi piirkonnas korraldatud uurimismissiooni tulemuste kohta(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 21 ja 194;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45 ja artikli 192 lõiget 6;

–   võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A6-0336/2008),

A.   arvestades, et petitsioonimenetlus on erakordselt oluline, võimaldades üksikisikutel juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu teatavatele liidu tegevusvaldkondades esinevatele probleemidele, mis neile otseselt muret valmistavad;

B.   arvestades, et petitsioonikomisjon peaks alati püüdma parandada oma tulemuslikkust, et paremini teenida ELi kodanikke ja täita nende ootusi;

C.   arvestades asjaoluga, et vaatamata liidu poliitika ja struktuuride märkimisväärsele arengule kõnealuse aja jooksul näevad kodanikud sageli liidu poliitika ja programmide kohaldamisel palju puudusi, kuna need mõjutavad neid otseselt;

D.   arvestades, et vastavalt EÜ asutamislepingule on ELi kodanikel õigus esitada Euroopa Parlamendile petitsioone, kuid nad võivad esitada oma kaebused ka teistele ELi institutsioonidele või asutustele, eelkõige komisjonile;

E.   arvestades, et liikmesriikide tasandil on jätkuvalt oluline levitada ja anda teavet õiguse kohta pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole, et äratada üldsuse huvi selle õiguse vastu ning eriti selleks, et vältida segadust erinevate kaebuste esitamise menetluste osas;

F.   arvestades, et liikmesriigid peavad kohaldama ühenduse määruseid ja direktiive ning selle kohustuse võivad nad delegeerida piirkondlikele või kohalikele poliitilistele ametivõimudele, tulenevalt liikmesriigi enda põhiseaduslikust korrast;

G.   arvestades, et Euroopa Parlamendil on seaduslik õigus teostada liidu poliitikate üle demokraatlikku järelevalvet ja kontrolli, pidades meeles olulist subsidiaarsuse põhimõtet, et tagada liidu õigusaktide nõuetekohane rakendamine ja nendest arusaamine ning et õigusaktidega täidetaks seda eesmärki, milleks liidu pädevad institutsioonid need välja töötasid, mille üle nad arutasid ja mille nimel vastu võtsid;

H.   arvestades, et ELi kodanikud ja ELis elavad isikud võivad kõnealuses tegevuses aktiivselt osaleda, teostades oma õigust esitada Euroopa Parlamendile petitsioone, teades, et nende muredega tegeleb ja neid uurib vastutav komisjon ning neile antakse sobiv vastus;

I.   arvestades, et kehtivad asutamislepingud sisaldavad juba kohustust austada inimväärikust, vabadust, demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi, võrdõiguslikkust ja vähemuste õigusi kui Euroopa ühiskonna aluspõhimõtteid, ning arvestades, et uue Euroopa Liidu lepinguga ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga, juhul kui kõik 27 liikmesriiki on need ratifitseerinud, tugevdatakse seda kohustust veelgi, kuna need hõlmavad põhiõiguste hartat, neis sätestatakse Euroopa Liidu ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga ning nendega kehtestatakse õiguslik alus kodanike seadusandlikele algatustele ja ELi institutsioonide haldusõiguse nõuetekohane süsteem;

J.   arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sätestatakse menetlus, mille kohaselt saab liit võtta meetmeid liikmesriigi poolt liidu aluspõhimõtete, mis on nimetatud kõnealuse lepingu artiklis 6, tõsiste ja pidevate rikkumiste vastu;

K.   tuletades sellega seoses meelde, et ELi kodanikud esitavad Euroopa Parlamendile sageli petitsioone hüvitise saamise eesmärgil, kui nad tunnevad, et rikuti nende õigusi, mida tunnustatakse asutamislepingutes, ning juhtudel, kui nende arvates on õiguskaitsevahendid sobimatud, ebapraktilised, liiga aeganõudvad või – nagu sageli juhtub – kallid;

L.   arvestades, et petitsioonikomisjonil kui asjaomasel komisjonil on kohustus konkreetsele petitsioonile mitte ainult vastata, vaid püüda leida ka toimivad lahendused petitsiooniesitaja väljendatud muredele mõistliku aja jooksul, ja arvestades, et see on petitsioonikomisjoni töö põhiline eesmärk;

M.   arvestades, et petitsiooniesitajate probleemidele leitakse üldjuhul lahendused lojaalse koostöö tulemusel ühelt poolt petitsioonikomisjoni ja teiselt poolt komisjoni, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, kes kõik koos pakuvad kohtuväliseid heastamisvahendeid;

N.   arvestades siiski, et liikmesriigid ja piirkondlikud või kohalikud ametiasutused ei ilmuta alati selget tahet leida petitsiooniesitajate tõstatatud probleemidele praktilisi lahendusi;

O.   arvestades ka seda, et kuigi petitsiooniesitajate väited ei ole alati põhjendatud, on petitsiooniesitajatel õigus oodata vastutavalt komisjonilt selgitust ja vastust;

P.   arvestades, et tõhustatud institutsioonidevaheline koordineerimissüsteem peaks muutma vastuvõetamatute petitsioonide edastamise riiklikele ametiasutustele tulemuslikumaks,

Q.   arvestades, et petitsioonid saab kuulutada vastuvõetamatuks, kui need ei hõlma Euroopa Liidu tegevusvaldkondi, ning arvestades, et kodanikud ei saa kasutada petitsioonimenetlust edasikaebamise võimalusena otsuste puhul, mille on teinud liikmesriigi pädevad õigus- või poliitilised asutused ning millega nad ei nõustu;

R.   arvestades, et on väga oluline, et Euroopa Parlament omaks tulemuslikku mõjuvõimu, eeskirju, menetlusi ja ressursse, et vastata tõhusalt ja õigeaegselt talle esitatud petitsioonidele;

S.   arvestades, et petitsioonimenetluse abil saab kaasa aidata paremale õigusloomele, tehes eelkõige kindlaks petitsiooniesitajate osutatud valdkonnad, kus kehtiv ELi õigus on puudulik või ebatõhus asjaomase õigusakti eesmärki silmas pidades, ning arvestades, et koostöö abil ja õigusloomega tegeleva pädeva komisjoni volituste raames saab selliseid olukordi parandada asjaomaste õigusaktide läbivaatamise teel;

T.   arvestades, et petitsioonimenetlusega saab aidata oluliselt kaasa ka nende juhtude tuvastamisele, mille puhul liikmesriigid ei ole ühenduse õigust korrektselt kohaldanud ning mis mitmetel juhtudel toob kaasa rikkumismenetluse algatamise komisjoni poolt vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 226;

U.   arvestades, et rikkumismenetlus on ette nähtud selleks, et tagada kehtiva ühenduse õiguse järgimine asjaomases liikmesriigis ning pealegi kuulub menetluse üle otsustamine vaid komisjoni pädevusse, kuivõrd Euroopa Parlamendi otsest osalemist selles menetluses sätestatud ei ole, märgib siiski, et ligikaudu üks kolmandik rikkumistest on seotud küsimustega, mida petitsiooniesitajad esitavad Euroopa Parlamendile;

V.   arvestades, et isegi kui rikkumismenetlus on edukalt lõpule viidud, ei tarvitse petitsiooniesitajad konkreetsetele probleemidele otsest hüvitust saada; arvestades, et see õõnestab kodanike usku ELi institutsioonide suutlikkusse vastata nende ootustele;

W.   arvestades, et 2007. aastal, kui petitsioonikomisjoni liikmete arvu suurendati 25lt 40le, registreeris Euroopa Parlament 1506 petitsiooni (50 % rohkem kui 2006. aastal), millest 1089 tunnistati vastuvõetavaks;

X.   arvestades, et 2007. aastal osales petitsioonikomisjoni koosolekutel 159 petitsiooniesitajat, kelle hulka ei arvestata muid kohalolevaid arutelu jälgivaid isikuid;

Y.   arvestades, et 2007. aastal korraldati kuus andmete kogumise külastust Saksamaale, Hispaaniasse, Iirimaale, Poolasse, Prantsusmaale ja Küprosesse, mille tulemusel valmistati ette raportid ja soovitused, mis seejärel saadeti kõikidele huvitatud osalistele ja eelkõige petitsiooniesitajatele;

Z.   arvestades, et korraldati üheksa petitsioonikomisjoni koosolekut, kus arutati üle 500 konkreetse petitsiooni, kasutades komisjoni esindajate väärtuslikku kaasabi, ning tulemustest teavitati kõiki petitsiooniesitajaid;

AA.   arvestades, et petitsioonimenetluste käigus on selgunud, et kõige rohkem valmistavad ELi kodanikele muret järgmised valdkonnad: keskkond ja selle kaitse, sealhulgas keskkonnamõju hindamise direktiivi, vee raamdirektiivi, joogiveedirektiivi, jäätmeid käsitlevate direktiivide, elupaikade direktiivi, loodusliku linnustiku direktiivi, rahapesu direktiivi ja muude direktiivide puudujäägid, sealhulgas üldine mure saastatuse ja kliimamuutuse, üksikisikute omandiõiguse, finantsteenuste, vaba liikumise ja töötajate õiguste pärast, kaasa arvatud pensioniõigused ja muud sotsiaalsätted, kaupade vaba liikumine ja maksustamine; kutsekvalifikatsioonide tunnustamine, asutamisvabadus ja diskrimineerimine kodakondsuse, soo või vähemusse kuulumise alusel;

AB.   arvestades, et petitsioonide teemad ja nende läbivaatamine 2007. aastal tõid esile olulisi tänapäevaseid probleeme, nagu kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, veepuudus, finantsteenuste reguleerimine ja Euroopa Liidu energiavarustus;

AC.   arvestades alalist ja konstruktiivset suhet, mis on loodud Euroopa ombudsmani, kes vastutab kodanike nende kaebuste uurimise eest, mis käsitlevad väidetavat halduslikku omavoli ELi institutsioonides, ja petitsioonikomisjoni vahel, kes esitab Euroopa Parlamendile korrapäraselt raporteid ombudsmani aastaaruande või eriaruannete kohta -- mis on ombudsmani viimane vahend meetmete võtmiseks, kui tema soovitusi ei järgita - mida 2007. aastal esitati üks;

AD.   arvestades, et esimeeste konverents otsustas 15. novembril 2007 mitte anda vastutavale komisjonile 2005. aasta juunis taotletud luba koostada raport Euroopa Parlamendile esitatud ombudsmani eriaruande kohta, mis käsitleb halduslikku omavoli Euroopa Pettustevastases Ametis;

AE.   arvestades edasiste arengutega, tänu millele muutub ELi kodanike osalemine Euroopa Liidu tegevuses ja töös veelgi tõhusamaks, eriti nn kodanikualgatuse käivitamise abil, mis on sätestatud Lissaboni lepingus ja millega lubatakse – juhul, kui kõik 27 liikmesriiki lepingu ratifitseerivad – rohkem kui miljonil üksikisikul mitmest liikmesriigist teha ettepanek uue õigusakti kohta ning mille jaoks tuleb kehtestada eri menetluskord, millesse on kaasatud komisjon, kellele sellised algatused tuleb kõigepealt esitada, Euroopa Parlament ja nõukogu;

AF.   arvestades, et kui petitsioonikomisjoni tegevus on tulemuslik ja tõhus, saadab see kodanikele selge signaali, et nende õigustatud probleemidega tegeletakse ning see loob kodanike ja ELi vahel tõelise sideme; arvestades aga, et kui esineb lubamatuid viivitusi ja liikmesriikide poolset soovimatust nõutud soovitusi ühenduse õiguse kohaselt ellu viia, siis see vaid suurendab ELi ja kodanike vahelist lõhet ning paljudel juhtudel ka kinnitab nende arvamust, et demokraatiat napib;

AG.   arvestades, et 2007. aasta jooksul said petitsioonikomisjoni liikmed palju kasu sellest, et sekretariaadi ja infotehnoloogia eest vastutava talituse koostöös väljaarendatud andmebaasi ja töövahendit e-Petition märkimisväärselt tõhustati, tänu millele pääsevad kõik petitsioonikomisjoni ja fraktsioonide liikmed kõikidele petitsioonidele ja nendega seotud dokumentidele otse ligi, mistõttu saavad nad petitsiooniesitajaid tõhusamalt aidata;

AH.   märkides siiski, et Euroopa Parlamendil ei ole õnnestunud leida eelmise aasta petitsioonikomisjoni tööd käsitlevas resolutsioonis nõutud ressursse, mis on vajalikud selleks, et parandada petitsioonimenetluse veebivõimalusi ning jõustada Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 192 lõiget 2, milles sätestatakse, et seatakse sisse elektrooniline register, "milles kodanikud saavad avaldada petitsiooniesitajale oma toetust, andes vastuvõetavaks tunnistatud ja registrisse kantud petitsioonile oma elektroonilise allkirja";

AI.   arvestades, kui oluline on teavitada ELi kodanikke nõuetekohaselt petitsioonikomisjoni tööst, kui nad valmistuvad hääletama järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel 2009. aasta juunis,

1.   väljendab heameelt tiheda koostöö üle petitsioonikomisjoni ning komisjoni talituste ja ombudsmani vahel ning koostöökliima üle institutsioonide vahel, kes otsivad lahendusi ELi kodanike muredele; on siiski kindlal arvamusel, et esmajärjekorras tuleks petitsioonikomisjonil endal võimaldada veelgi tõhustada oma sõltumatuid uurimisvõimalusi, eriti sekretariaadi ja selle õigusalaste teadmiste tugevdamise teel; otsustab jätkuvalt täiustada petitsioonikomisjoni sisest töökorda, et lihtsustada petitsioonimenetlust, eriti mis puudutab ajalist raamistikku petitsioonide kohta otsuse langetamiseks, nende vastuvõetavust, uurimist ja järelkontrolli, petitsioonikomisjoni koosolekute korraldamist, koostööd teiste parlamendikomisjonidega, mis võivad olla teatavate petitsioonide teemast huvitatud või selles pädevad, ning petitsioonikomisjoni algatusi, nagu uurimismissioonid;

2.   rõhutab, et pärast Lissaboni lepingu täielikku ratifitseerimist tunnustatakse põhiõiguste harta õiguslikku ulatust ja kinnitatakse ametlikult selle sõltumatut ja siduvat iseloomu, ning juhib tähelepanu konkreetsete meetmete vajadusele, et määrata kindlaks selle mõju kodanike õigustele ning seeläbi ka petitsioonikomisjoni tööle ja pädevusele;

3.   nõuab peasekretärilt taaskord Euroopa Parlamendi veebilehel asuva kodanikeportaali viivitamatut läbivaatamist, eesmärgiga tõhustada portaali nähtavust seoses petitsiooniõigusega ning et kodanikele tagataks võimalus anda petitsioonide toetuseks allkirju elektroonilisel teel, nagu on sätestatud kodukorra artikli 192 lõikes 2; nõuab tungivalt, et kodanikeportaalis kasutatav veebilehitsemise tarkvara tagaks koostalitlusvõime, et anda kodanikele selles suhtes võrdsed juurdepääsuõigused;

4.   on arvamusel, et praegune petitsioonide registreerimise kord tekitab põhjendamatuid viivitusi petitsioonide läbivaatamisel, ning tunneb muret asjaolu pärast, et seda võidakse näha kui mõistvuse puudumist petitsiooniesitajate suhtes; nõuab seega peasekretärilt tungivalt, et ta võtaks vajalikke meetmeid, et viia petitsioonide registreerimine presidentuuri peadirektoraadist üle vastutava komisjoni sekretariaati;

5.   kutsub üles alustama Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel läbirääkimisi, eesmärgiga nende tööd kaebuste läbivaatamisel paremini koordineerida, nii et kaebuste menetlemine muutuks lihtsamaks ja otstarbekamaks, läbipaistvamaks ja kiiremaks; kutsub peasekretäri üles petitsioonikomisjonile kuue kuu pärast tulemustest teada andma;

6.   toetab menetluskorra formaliseerimist, mille tulemusel petitsioonid, mis käsitlevad siseturu valdkonda, viiakse üle SOLVIT võrgustikku, eesmärgiga lühendada märkimisväärselt nende petitsioonide menetlemist, mis käsitlevad siseturu valdkonda, näiteks automakse, kutsekvalifikatsioonide tunnustamist, elamislubasid, piirikontrolli ja juurdepääsu haridusele, säilitades samal ajal Euroopa Parlamendi õiguse vaadata küsimus läbi, juhul kui SOLVITi kaudu rahuldavat lahendust ei leita;

7.   kordab, et nii nõukogu kui ka liikmesriikide alalised esindused peaksid petitsioonikomisjoni töös aktiivsemalt osalema, ning kutsub neid tungivalt üles oma esindatust ja osavõttu kodanike huvides suurendama;

8.   on seisukohal, et petitsioonikomisjoni sekretariaadi tugevdamise ja e-Petition süsteemi arendamise kontekstis aitaks petitsiooniesitajatele mõeldud veebis jälgimise IT-lahendus menetlust läbipaistvamaks ja tõhusamaks muuta, muu hulgas staatuse regulaarse uuendamise ja lisainformatsiooni küsimisega; märgib, et selline vahend aitaks paremini vastata ELi kodanike ootustele ning samas ka Euroopa Parlamendil ja petitsioonikomisjonil nende institutsioonilisi kohustusi paremini täita;

9.   kutsub komisjoni üles võtma täielikult arvesse petitsioonikomisjoni soovitusi nende otsuste tegemisel, mis on seotud rikkumismenetluste algatamisega liikmesriikide vastu, ning kordab oma nõuet, et komisjon teavitaks petitsioonikomisjoni otse ja ametlikult teavitama sellise rikkumismenetluse algatamisest, mis on seotud petitsioonikomisjonis arutlusel oleva petitsiooniga;

10.   tuletab sellega seoses meelde petitsioonikomisjoni esinduslikku olemust, samuti selle institutsioonilist rolli ja kohustusi ELi kodanike ning ELis elavate isikute ees;

11.   tunneb muret asjaolu pärast, et rikkumismenetluste lõpuleviimine võtab komisjoni talitustel ja Euroopa Kohtul (juhul kui Euroopa Kohus on sellesse kaasatud) liiga palju aega, tunnistades, et see on sageli asjaomaste liikmesriikide haldusasutuste aeglase ja tihti tahtliku vastutöö tulemus, ning nõuab rangemate tähtaegade kehtestamist; avaldab kahtlust nn horisontaalsete rikkumismenetluste tõhususe üle, kuna nende lõpuleviimine võtab rohkem aega; nõuab rikkumismenetluse korra läbivaatamist, mille eesmärk on tagada, et ühenduse õigusakte rohkem järgitaks;

12.   kutsub asjaomaseid institutsioone üles kasutama kõnealust menetluskorda paremini ära, et tagada täielik kooskõla ühenduse õigusega, ning avaldab sügavat kahetsust, et liiga sageli toob kasutusel olevate menetluste aeglus ja asjaolude sage keerulisemaks muutmine kaasa ühenduse õiguse de facto rikkumise liikmesriikide poolt, kes tegutsevad seega karistamatult rikkumisest otseselt mõjutatud kohalike kogukondade huvide vastu, kes on Euroopa Parlamendile petitsiooni esitanud;

13.   peab problemaatiliseks asjaolu, et kehtiv süsteem ühenduse õiguse järelevalve teostamiseks võimaldab liikmesriikidel vastavusse viimisega viivitada, kuni neid ähvardab rahaline karistus, ning ikka vältida vastutust varasemate tahtlike rikkumiste eest, ning et kodanikel puudub siseriiklikul tasandil tihti piisav juurdepääs õiguskaitsevahenditele ja hüvitistele, isegi kui Euroopa Kohus on otsustanud, et liikmesriik ei ole austanud ühenduse õigusest tulenevaid kodanike õigusi;

14.   soovitab seada prioriteediks, et petitsioonikomisjon oleks tõhus ja hästitoimiv kõigis oma tegevuse aspektides algusest lõpuni, kuna see on tõeline ja tuntav pühendumine oma kodanikele, mis näitab, et EL soovib ja suudab nende õigustatud probleemidega tegeleda;

15.   väljendab muret ja hämmeldust petitsiooniesitajate avalduste üle, mille kohaselt isegi kui nad on saavutanud petitsioonikomisjoni toetuse nende petitsiooni sisu osas, on neil liiga tihti väga raske saada hüvitust asjaomastelt asutustelt ja liikmesriigi kohtutelt; on arvamusel, et selliseid süsteemi puudujääke tuleb põhjalikumalt uurida, eriti just finantsteenuste sektori puhul, mida tehti näiteks uurimiskomisjoni Equitable Life Assurance Society kriisi käsitlevas töös, mis põhines Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonidel ning mille kohta koostati 2007. aastal raport;

16.   väljendab heameelt asjaolu üle, et 2007. aastal tegutsesid komisjon ja Euroopa Kohus kiiresti ning määrasid kohtuliku tõkendi, et takistada elupaikade direktiivi raames kaitstud maa-ala eelseisvat hävitamist Rospuda orus Via Baltica maanteekoridori ehitamise tõttu, mille puhul korraldas petitsioonikomisjon sõltumatu uurimise ja andmete kogumise külastuse ning esitas konkreetsed soovitused; avaldab kahetsust, et selliseid näiteid on vähe;

17.   nõuab tungivalt, et komisjon oleks rohkem valmis tegutsema, et ennetada ühenduse õiguse rikkumisi, kui ta tegeleb keskkonnapoliitikat (mis on petitsiooniesitajate üks põhilisi muresid ELis) käsitlevate petitsioonide ja kaebustega; märgib, et ettevaatusprintsiibil ei ole piisavat praktilist juriidilist jõudu ning liikmesriikide vastutavad ametiasutused, kellel on sellegipoolest kohustus EÜ asutamislepingut kohaldada, ignoreerivad seda liiga tihti;

18.   avaldab kahetsust, et komisjoni toetus petitsioonikomisjonile on puudulik, eriti kui andmete kogumise külastuste tulemusel saadakse veenvaid tõendeid asutamislepingus sätestatud kodanike õiguste rikkumise või õigusaktide mittekohaldamise kohta, ning nõuab, et kehtestataks uued menetlused, millega võimaldataks Euroopa Parlamendil selliste juhtumitega seoses otse Euroopa Kohtusse pöörduda;

19.   tunnistab täielikult, et petitsioonimenetlus, nagu on sätestatud asutamislepingus, on siiski põhiliselt ette nähtud kohtuväliste heastamisvahendite ja lahenduste saavutamiseks nendele probleemidele, mille ELi kodanikud on tõstatanud poliitilise protsessi kaudu, ning väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et paljudel juhtudel saavutatakse rahuldavad tulemused;

20.   tunnistab samuti, et paljudel juhtudel ei suudeta petitsiooniesitajatele rahuldavaid lahendusi leida, kuna kohaldatavates ühenduse õigusaktides endis esineb puudujääke;

21.   kutsub vastutavaid õigusloomega seotud komisjone üles pöörama uute või läbivaatamisel olevate õigusaktide ettevalmistamisel ja või nende üle läbirääkimistel erilist tähelepanu probleemidele, mis on ilmnenud petitsioonimenetluse käigus;

22.   kutsub komisjoni üles pöörama rohkem tähelepanu ühtekuuluvusfondide kasutamisele ELi piirkondades, kus suured infrastruktuuriprojektid avaldavad olulist mõju keskkonnale, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid ELi vahendite suunamise säästvasse arengusse vastavalt kohalike kogukondade huvidele, kes aina rohkem esitavad Euroopa Parlamendile petitsioone, protestimaks selle vastu, et piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused nimetatud prioriteete alati ei järgi; tunneb heameelt töö üle, mida on selles osas teinud eelarvekontrollikomisjon ja kontrollikoda;

23.   märgib, et eelkõige uute liikmesriikide kodanikelt saadakse aina rohkem petitsioone, mis käsitlevad vara tagastamise küsimust, kuigi see kuulub sisuliselt liikmesriikide pädevusse; nõuab tungivalt, et asjaomased liikmesriigid tagaksid, et riigikorra muutusest tulenevalt omandiõigust käsitlevad õigusaktid oleksid täielikult kooskõlas asutamislepingu nõuetega ning Euroopa inimõiguste konventsiooni sätetega, nagu on sätestatud ka ELi lepingu artiklis 6 Lissaboni lepinguga muudetud kujul; rõhutab, et selle valdkonnaga seotud petitsioonid ei käsitle omandi õiguslikku režiimi, vaid õigust omada õiguspäraselt saadud omandit; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon oleks eriti tähelepanelik, mitte ainult suhtlemisel praeguste liikmesriikidega, vaid ka läbirääkimistel kandidaatriikidega;

24.   kinnitab veel kord oma kohustust toetada ELi kodanike õiguspäraselt saadud eraomandit käsitlevate õiguste tunnustamist, ning mõistab hukka kõik püüded võõrandada perekondadelt nende omandit ilma nõuetekohase menetluseta, õiglase kompensatsioonita või austuseta nende isikupuutumatuse vastu; võtab teadmiseks petitsioonide hulga kasvu selles valdkonnas, eriti seoses Hispaaniaga 2007. aastal, ning võtab samuti teadmiseks petitsioonikomisjoni raporti ja soovitused tema andmete kogumise külastuse kohta, et uurida nimetatud probleemi kolmandat korda; võtab teadmiseks, et avalikke hankeid käsitlevate direktiividega seoses on rikkumismenetlused ikka veel pooleli;

25.   võtab samuti teadmiseks petitsioonikomisjoni tõsise kriitika pärast andmete kogumise külastust 2007. aastal Loiret's Prantsusmaal, ning nõuab eelkõige, et Prantsuse ametivõimud tegutseksid otsustavalt, et tagada kooskõla ELi direktiividega, mida võidakse rikkuda, kui võimaldatakse jätkata teatavaid kavandatud projekte sildade ehitamiseks üle Loire'i jõe, pidades silmas, et Loire'i org ei ole ainult elupaikade direktiivi ja loodustiku linnustiku direktiivi kohaselt kaitse all, vaid tegemist on ka UNESCO maailma kultuuripärandiga ja Euroopa ühe viimase säilinud loodusliku jõgikonnaga;

26.   väljendab jätkuvat muret joogiveedirektiivi sätete puuduliku rakendamise pärast Iirimaal, eelneva hindamise puudumise pärast seoses 2007. aasta otsusega teisaldada Lismullinis asuv rahvuslik monument, mis jääb Meath´i maakonnas Tara lähedale kavandatava M3 maantee asukohale – mille tagajärjel esitas komisjon Iirimaa vastu Euroopa Kohtusse hagi, tuues põhjuseks, et Iirimaa üldine lähenemisviis rahvuslike monumentide teisaldamisele Lismullini-juhtumi taolistes tingimustes ei ole täielikult kooskõlas direktiiviga 85/337/EMÜ(2), Limericki kohalike kogukondade probleemide ja muude küsimuste pärast, mida käsitletakse raportis Iirimaal toimunud andmete kogumise külastuse kohta, mille petitsioonikomisjon korraldas 2007. aastal; märgib, et osade nimetatud probleemide puhul on algatatud rikkumismenetlused;

27.   võtab teadmiseks Poolas toimunud andmete kogumise külastust käsitleva raporti, milles tehti soovitused Rospuda oru ja Euroopa viimase ürgmetsa kaitsmiseks; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks koostööd Poola ametivõimudega alternatiivsete marsruutide leidmiseks Via Baltica teede- ja raudteevõrgu jaoks, nagu soovitas petitsioonikomisjon oma raportis; samuti julgustab komisjoni tagama rahaliste vahendite kättesaadavust, et vähendada Augustowi teedesüsteemi koormust, et kaitsta kohalikku elanikkonda ja hoida selle piirkonna keskkonda;

28.   võtab teadmiseks petitsioonikomisjoni esimehe ja liikmete 2007. aasta novembris toimunud andmete kogumise külastuse Küprosele; nõuab tungivalt, et asjaomased osapooled jätkaksid pingutustega jõuda läbirääkimiste teel kokkuleppele lahendamata küsimuste osas, mis petitsiooniesitajatele muret tekitavad, eriti Famagusta suletud ala osas, mis tuleks tagastada selle seaduslikele omanikele, ja väljendab heameelt asjaolu üle, et Küprose osapooled peavad kõnelusi uuendatud jõupingutuste raamistikus, lahendamaks Küprose probleemi; rõhutab samuti, kui oluline on rakendada viivitamata ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 550(1984), milles seatakse eesmärgiks Famagusta linna tagastamine selle seaduslikele elanikele;

29.   võtab teadmiseks petitsioonikomisjonile saadetud nende petitsioonide ja kirjade kasvava hulga, mis käsitlevad väga tundlikku laste hooldusõiguse küsimust, mille puhul on erakordselt raske midagi ette võtta, nagu näiteks Saksamaa Jugendamti puudutavate petitsioonide puhul; sest paljudel juhtudel on sellesse kaasatud kohtud, ning välja arvatud juhtudel, kui on tegemist erinevatest ELi liikmesriikidest pärit vanematega, on ELil raske oma pädevust tõendada;

30.   märgib, et 2007. aastal ei olnud paljud Briti petitsiooniesitajad, kelle vara konfiskeeriti Briti maksu- ja tolliameti poolt, ikka veel hüvitist saanud, kuigi komisjon peatas asutamislepinguga sätestatud kohustuse (kaupade vaba liikumise võimaldamine) mittejärgimise pärast Ühendkuningriigi vastu algatatud rikkumismenetlused; nõuab tungivalt, et Briti ametiasutused jõuaksid õiglasele lahendusele, sealhulgas maksaksid ex gratia toetusi nendele petitsiooniesitajatele, kes kandsid tõsist rahalist kahju, enne kui ametiasutused hindasid oma tegevust uuesti ning asusid komisjoni kohaselt järgima asjakohaseid direktiive;

31.   märgib samuti, et Kreekas jätkavad tolliasutused vaid erakorralise meetmena nende Kreeka kodanike autode konfiskeerimist, kes viibivad ajutiselt välismaal ja naasevad Kreekasse välismaa numbrimärkidega sõidukitega ning keda süüdistatakse salakaubaveos ja kelle juhtumeid ei ole nõuetekohaselt menetletud, nagu on kirjas petitsioonikomisjoni poolt Euroopa Parlamendile varasemalt esitatud raportis; nõuab tungivalt, et Kreeka ametivõimud maksaksid hüvitist petitsiooniesitajatele, kes on sellise tegevuse tõttu kannatanud; võtab teadmiseks Euroopa Kohtu 7. juuni 2007. aasta otsuse kohtuasjas C-156/04, milles leiti, et enamus Kreeka ametiasutuste antud selgitustest kõnealuses kohtuasjas olid rahuldavad; tervitab Kreeka ametivõimude poolt vastu võetud uute õigusaktide rakendamist, millega püütakse leida lahendused probleemidele, millele kõnealuses kohtuasjas tähelepanu juhiti;

32.   taunib asjaolu, et vanimate lahendamata petitsioonide hulgas on jätkuvalt lahendamata nn Lettori juhtum, mis puudutab võõrkeelte õpetajaid Itaalias, kuigi Euroopa Kohus on teinud selle kohta kaks otsust ning komisjon ja petitsioonikomisjon toetavad nende juhtumit ja kaebusi; nõuab tungivalt, et Itaalia ametivõimud ja asjaomased ülikoolid, muu hulgas Genova, Padova ja Napoli ülikoolid võtaksid meetmeid, et leida nende õigustatud nõudmistele õiglane lahendus;

33.   märgib, et petitsioonikomisjonis 2007. aastal arutlusel olnud petitsioonide hulgas, kuigi algselt esitati see 2006. aastal, oli petitsioon nn ühe asukoha kohta, mida toetas 1,25 miljonit ELi kodanikku ning milles nõuti, et Euroopa Parlamendil oleks ainult üks asukoht, mis oleks Brüsselis; märgib, et 2007. aasta oktoobris saatis president petitsiooni tagasi petitsioonikomisjonile, kes seejärel nõudis, et Euroopa Parlament esitaks selle küsimuse kohta oma arvamuse, pidades silmas, et institutsiooni asukoht on sätestatud asutamislepingus ning et selles küsimuses peavad otsuse tegema liikmesriigid;

34.   otsustab vaadata järgmiseks ametiajaks läbi petitsioonikomisjoni nimetuse tõlked kõikides ELi ametlikes keeltes, et tagada kõnealuse komisjoni olemuse edasiandmine selle nimetuses arusaadaval viisil, kuna teatavate keelte puhul ei tundu see praegu nii olevat, ning rõhutada osalusdemokraatia elementi petitsiooni esitamise õiguses; soovitab terminit "kodanike petitsioonidega tegelev komisjon", kuna see võib olla selgemini mõistetav;

35.   tunneb muret arvukate petitsioonide pärast, milles juhitakse tähelepanu probleemidele valijaskonna registreerimisel, mida kogevad ELi kodanikud, kes on oma riigist välja rännanud või kellel on liikmesriigis vähemuse staatus; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid pööraksid erilist tähelepanu sellele, et kõikidele ELi kodanikele ja ELis elavatele hääleõigusega isikutele antaks võimalus võtta täielikult osa järgmistest Euroopa Parlamendi valimistest;

36.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, nende petitsioonikomisjonidele ja riiklikele ombudsmanidele või vastavatele pädevatele asutustele.

(1) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 340. (2) Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40).